Õitseb teisel aastal pärast külvi.
Püsik lühikese risoomiga ja tiheda hallikarvalise juurmise leherosetiga. Kompaktne 15-20 cm kõrgune taim kattub kevadel paljude õitega. Valged õied üsna lühikeses õisikus.
Õitseb rikkalikult 40-45 päeva. Paljuneb hästi seemnest, mis külvatakse maha mais-juunis või oktoobris-novembris, et saada kevadel juba õitsvaid taimi. Samal kohal kasvab kuni 4 aastat, seejärel uuendada seemnetest.
Paljuneb kergesti ka isekülvi teel. Talub hästi ümberistutust ka õisvana. Eelistab niisket viljakat mulda, varjutatud kasvukohta. Niiskuse puudusel õitseb kiiresti ära.
Seemnete külv aamaale kasvukohale. Varjulisse aeda, varjutatud lillepeenrasse, ilupõõsaste alla, kiviktaimla põhjapoole. Võib kasutada kimbus.
Külvisügavus - 0,5 cm.
Taimede vahekaugus - 20 cm.
Reavahe - 20 cm.
Külv avamaale - mai, september.
Õitsemine - mai-juuni.
Asendamatu lill kevadistes lillepeenardes, rõdudel, on ilus ka rühmana veekogu ääres.Mõjub meeldivalt ka pottides ja rõdukastides kasvatatult.
Eng.: Alpine Forget-Me-Not. Suom.: Lemmikki. Sven.: Alpförgätmigej. Bot. syn.: Myosotis sylvatica Hoffm. subsp. alpestris.
* Alpi lõosilm - Myosotis alpestris F.W.Schmidt.
Kasvab kividel Alpides, Karpaatides ja Kaukaasias. See on püsik millel on madal juureestik ja tihe leherosett hallikate karvadega kaetud lehtedega. Madalad (5-15 sm) tihedad puhmad kattuvad kevadel massiliselt õitega. Massiliselt õitseb mais 40-45 päeva. Erinevalt teistest meelespeadest-armastab see taim valgust mis on tüüpiline kividel kasvavatele taimedele. Paljundatakse ainult seemnetega.
Selle taime baasil on aretatud hulgaliselt aedsorte. Antud aed-lõosilma kohtab kultuurtaimena harva.
Muld: hästi kasvavad niiskel, väetatud pinnasel. Üle väetatud, eriti värske sõnnikuga mullad põhjustavad aktiivset lehtede kasvu, mis rikub nendele liikidele omast looduslikku kasvu ja arengu sesoonset rütmi. Meelespea mullaniiskust imav juuresüsteem võimaldab teda ümber istutada kogu kasvuperioodi jooksul isegi täieliku õitsemise ajal.
Kui te soetasite sügisel seemneid ja tahate saada õitsvaid eksemplare juba kevadel, siis tuleb seemned külvata oktoobris-novembris. Kast, pott või piimapakk (põhja teha auk) täidetakse mullaga.
Muld peab olema kerge (2/3 mättamulda ja 1/3 jõeliiva), enne külvi kastetakse see läbi kaaliumbermanganaadi roosa lahusega. Sobiva kuuseisuga külvatakse seemned hajuskülvina mulla pinnale.
Seemneid ei tohi mullaga katta kuna nad tärkavad paremini valguse käes. Enne külvi lastakse seemned korraks soolvette ning pinnale tõusnud seemned prakeeritakse. Põhja langenud seemned kallatakse üle puhta veega, kuivatatakse kergelt ja külvatakse niisutatud mulla pinnale.
Seemnetele puistatakse veidi mulda ja vajutatakse kinni. Pind peab olema sile, et kastmisvesi ära ei jookseks.
Esimeste tõusmete ilmumiseni (4-6 päeva pärast) kaetakse pind paberiga, mida mööda ka kastetakse. Pärast 1-2 pärislehe ilmumist võib hakata taimi pikeerima niiske turbamullaga täidetud kastidesse või pottidesse vahekaugusega 3-4 sm. Kastid paigutatakse külma kasvuhoonesse, et taimed läbiksid neile vajaliku külmaperioodi. Märtsis tuuakse kastid sooja ruumi-kuna meelespead on varjutaluvad ei ole ka pilvistel ilmadel vaja neid täiendavalt kunstlikult valgustada. Vaja on hoida pinnas piisavalt niiske.
Aprilli lõpus, tihti juba õiepungadega võib meelespead istutada peenrale, kus nad õitsevad mais. Peale õitsemist saabub lühike periood juunis-juulis kui meelespea kaotab dekoratiivsuse, kuna taim hävib täielikult, aga uued tõusmed, mis on kasvanud mahalangenud seemnetest ei ole veel dekoratiivsed. Kas arvestada taimede isekülviga seda otsustab iga aednik ise. Kui seemned jätta taimele kuni nende külvini, siis ilmuvad tõusmed kogu aias, risustades teisi kasvukohti.
Peale selle ei ole äraõitsenud meelespead meeldiv vaatepilt. Ilmselt tasub jätta 2-3 taime seemnete valmimiseni ja pärast värskelt korjatud seemned külvata selleks ettenähtud kohta. Ülejäänud taimed koristatakse peale õitsemist peenralt. Tänu sellele, et meelespead istutatakse küllaltki tihedalt ja varju, ei vaja nad rohimist.
Haigused ja kahjurid: liigniisketel ja väetatud muldadel võib alpi meelespead kevadel kahjustada jahukaste.